„Ma rõõmustan oma ristitütre üle, ja tahan, ta peab hästi kaswatatud saama. Ta peab ka kooli saama.”

„Kui härra käsib, siis peab see küll sündima,” ütles Toots, „aga ega mina seda wõi; mina pole midagi. Mina ise olen härra ja minu hing ja meie Madlikene kah.”

„Mina tean seda,” ütles härra, „aga sina pead seda hääks pidama ja selle eest truuim ori olema, kui mina sinu Madli kooli panen. Minu ristilaps peab hästi kaswatatud saama.”

„Jah, jah, kallis härra, ma kiidan härrat wäga palju, härra teeb kõik hästi, ja ma tahan kallile härrale ikka truu olla ja ikka kõik teha, mis härra tahab.”

Toots oli rõõmus. Kui ta mahti sai, läks ta ruttu kodu ja ütles: „Kas tead, Ruuta, meie Madlike saab nüüd küll weel ilusamad riided. Härra paneb tema koguni kooli. Küll ta kiitis teda ilusaks.”

Madlikese ema oleks kui jumestanud. Wist oli see rõõmu jumestus. Siis jäi ta mõttesse. Pea waatas ta enda noorema tütrekese pääle ja ütles: „Aga sinule ei anna küll keegi ilusaid riideid, waeneke!”

Juba lähemal päewal oli Madli koolis. Rüütel, Rottendorp oli oma mõisa pääle weikese kooli asutanud, kus ta enda paremate teendrite ja orjade lapsi natukene õpetada laskis. Pää õpiasjad oliwad muidugi tähtsamad kiriku palwed Awe Maria, Sancta Maria, Issa meie, kümme käsku ja mõned usuõpetused. Kes terasemad ja härrale muidu enam meele järele oliwad, need lasti kauem aega koolis käia ja neile õpetati ka kirjutust, Saksa keelt jne. Trükitud raamatu õppimist weel ei olnud, sest trükikunst, mis alles hilja Saksa maal leitud, ei olnud weel siia ulatanud. Õpetamine sündis muidugi enamiste Saksa keeles. Koolitajaks oli üks nõnda nimetatud „kirikuori,” kelle Rottendorp lähema kiriku juurest siia kooliametisse oli kutsunud. Ta oli selle aja järele kaunis kena koolitaja ning muidu ka hää inimene. Kiriku orjadeks kutsuti sel ajal neid inimesi, kes kiriku preestrite läbi oliwad sündinud, ja nad oliwad ka tõeste kiriku orjad. Pääpiiskopp Henning Riias oli Riia kiriku kontsili pääl 1428 aastal seaduse teinud ja selles muu seas ka seda kinnitanud, „et lapsed, kes preestrite läbi sündinud, ja ka nende emad, surmani peawad pärisorjadeks tehtama ja igaweseks ajaks selle kiriku teenistusesse jääma, kus nende isa preestriks oli wõi on.” Sarnased kõlwatumad preestrid ise pidiwad ametist ära heidetud saama. Seda seadust oli pääpiiskopp seepärast tarwiliseks arwanud anda, et tema walitsuse all seiswatel paatritel tihti lapsi oli, kuna Katoliku usu waimulikud mehed ometi abielusse astuda ei tohi. Igal tarwilikul korral ei saanud see seadus küll mitte täidetud, aga üsna ilma mõjuta ei jäänud tema ka. Wähemalt mõnede eksimiste kohta sai ta ka täidetud, ja mitmed temas tähendatud lapsed ja nende emad kirikute pärisorjadeks kinnitatud. Niisugune kirikuori, preestri laps, oli ka see mees, kes Rottendorpi mõisas, Mugalas, koolmeisiriks oli. Säält kihelkonna kiriku juures oli sarnasid orjasid rohkeste, nii et neid sinna liiaks oli, ja sarnasel lool wõidi neid iseäraliste tingimiste all ka mujale teenistusesse panna, mis siis ka siin sündinud.

Madli õppis selle kirikuorja juures wäga usinaste. Tema terawat mõistust ja rutulist edasisaamist pandi imeks. Seda enam tundis temast ta ristiisa Rottendorp rõõmu ja laskis teda, kui kirikuorja kooliteadus tema kohta lõppema hakas, ka oma poja kaswataja läbi wahel õpetada. Seega puutus Madli weel enam Edgardiga kokku ja wõis temaga wabamalt mängida kui enne. Sest nüüd oli ta osalt kui Edgardi kooliõde, kombetes ka enam haritud ja nägusates riietes, mispärast siis Rottendorp nende mängimisele ja seltsimisele enam wabadust lubas.